Chagose saared
Chagose saared on saarestik India ookeani keskosas, mis koosneb seitsmest atollist ja kuhu kuulub üle 60 saare. Saarestik asub 500 km Maldiividest lõuna pool, Tansaaniast ja Indoneesiast peaaegu sama kaugel.
Chagose saared olid pikka aega Briti India ookeani ala osa, mida taotles endale Mauritius. 2024. aastal teatas Suurbritannia, et annab saared üle, kuid säilitab kontrolli Diego Garcia atolli üle, kus asub sõjaväebaas.
Püsielanikke saartel ei ole, need asustati ümber 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Saartel elab umbes 3000 Briti ja USA sõjaväelast ning abitöölist.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1965. aastal eraldas Ühendkuningriik Chagose saared Mauritiusest ja moodustas Briti India ookeani ala. 1968. aastal Mauritius iseseisvus, kuid Suurbritannia ei andnud võimu üle Chagose saartel. Aastatel 1968–1973 sundasustati kõik saarte elanikud Suurbritanniasse ja Mauritiusele.
Rahvusvaheline Kohus avaldas 2017. aastal mittesiduva arvamuse, et Suurbritannia peab lõpetama oma valitsemise nii kiiresti kui võimalik.[1] ÜRO Peaassamblee tervitas (häältega 116 poolt, 6 vastu) seda arvamust ning kutsus üles Mauritiusele kuuluvaid Chagose saari kuue kuu jooksul dekoloniseerima.[2] Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus otsustas 2021. aastal, et Suurbritannial ei ole õigust Chagose saartele.[3]
2024. aastal teatati, et Suurbritannia valitsus annab saarestiku Mauritiusele üle. Siiski säilitab Suurbritannia 99 aastaks suveräänsuse Diego Garcia atolli üle ning ka USA sõjaväelased võivad edasi saarele jääda.[4] Tagastamise leppe allkirjastati 2025. aasta mais.[5] 2026. aastal teatas aga Suurbritannia, et loobub Chagose saarte tagastamisest ning põhjendas seda USA presidendi Donald Trumpi vastuseisuga.[6]
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Saarestiku pindala on 63,2 km2, nendest Diego Garcia saare pindala on 27,2 km2. Kokku on akvatooriumi pindala üle 15 000 km2, see on üks maailma suurematest atollisaarestikest.
Saarestik koosneb seitsmest osast:
- Diego Garcia (lisaks peasaarele ka kolm väiksemat saart)
- Egmonti saared (seitse saart)
- Peros Banhos (27 saart)
- Salomoni saared (11 saart)
- Suur Chagose madal (seitse saart)
- Blenheimi riff (kolm saart)
- Speakersi madal (üks saar)
Kliima on troopiline mereline, palav ja niiske. Õhutemperatuur on vahemikus 26,2–28,3 °C, aasta keskmine sademete hulk on umbes 2600 mm (105 mm augustis kuni 350 mm jaanuaris).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.icj-cij.org/en/case/169
- ↑ https://www.un.org/press/en/2019/ga12146.doc.htm
- ↑ UN court rules UK has no sovereignty over Chagos islands, BBC
- ↑ "Briti valitsus andis Chagose saared üle Mauritiusele" ERR, 4. oktoober 2024
- ↑ "Starmer allkirjastas Chagose saarte Mauritiusele tagastamise leppe" ERR, 22. mai 2025
- ↑ "Suurbritannia loobub Chagose saarte tagastamisest" ERR, 11. aprill 2026
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Andrew Harding. UK will give sovereignty of Chagos Islands to Mauritius. BBC News, 3. X 2024 (inglise keeles)
- UK and Mauritius joint statement, 3 October 2024. Ühendkuningriigi ja Mauritiuse ühisavaldus, 3. X 2024 (inglise keeles)