Folkrokk
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2026) |
Folkrokk (inglise keeles folk rock) on folk- ja rokkmuusikat ühendav muusikastiil.
Elektriline folkmuusika USA-s
[muuda | muuda lähteteksti]Algne folkrokk tekkis 1960. aastatel USA-s ja Kanadas. Seda iseloomustasid tihedad lauluharmooniad ning elektriliste instrumentide suhteliselt puhas ja vähese moonutusega kõla, näiteks The Byrdsi kitarrisaund. Esimeseks suureks hitiks sai "Mr. Tambourine Man" (1965), mis oli ansamblilt The Byrds. Repertuaar tugines osaliselt folgile ning osaliselt Bob Dylani taoliste folgilähedaste autorilaululoojate loomingule. Sageli kasutati ka akustilisi instrumente.
Anglokeldi folkrokk
[muuda | muuda lähteteksti]Anglokeldi folkrokk arenes edasi 1960. aastate Briti folkrokiks (British folk rock, electric folk). Stiilile pani aluse Fairport Convention, kes kasutas teadlikult Briti folkmuusika elemente. Hiljem hakkas muidu pigem traditsiooniline folkansambel Steeleye Span rikastama oma palasid rokkmuusika elementidega ning jõudis sarnase tulemuseni. Kui inglise ansambel Steeleye Span oli iiri folgi ja roki ühendamisega tuntust kogunud, hakkasid seda suunda viljelema ka Iirimaa ansamblid, näiteks Horslips.
Celtic rock'i stiil kasutas Iirimaa, Šotimaa, Cornwalli ja Bretagne'i stiilielemente. Seda kujundas Iirimaa ansambli Clannad kõrval bretooni harfimängija ja laulja Alan Stivell, kes tegi selle stiili tuntuks ka väljaspool Prantsusmaad ning keda kutsutakse sageli Celtic rock'i isaks. 1970. aastate esimesel poolel oli celtic rock folgile väga lähedane, sest selles kasutati keldi pärimuslikke viiuli-, harfi- ja laulumeloodiaid ning kitarrivõimendust ja löökpille. Paljud esinejad, sealhulgas Clannad ja Stivell, hakkasid hiljem üha enam kasutama esoteerilist või new age'i mõjutustega sisu, pööramata siiski täielikult selga folkloorile.
Folkrokk laiemas mõttes
[muuda | muuda lähteteksti]Laiemas tähenduses hõlmab folkroki mõiste ka sarnaseid suundi, eelkõige ingliskeelses ja keldi kultuuriruumis, kuid teatud määral ka mujal Euroopas.
Stiili piirid on raskesti määratletavad. Instrumentatsioon, mängu- ja laululaad ning materjalivalik võivad olla kord lähemal folgile, kord rokile. Tavaliselt ei peeta folkrokiks bluusil või muul afroameerika stiilil põhinevat loomingut ega Kanada prantslaste muusikat. Teiste mitteeuroopa rahvaste traditsioonidel põhinevat muusikat liigitatakse alates 1980. aastatest maailmamuusika alla.
