Mine sisu juurde

Karusnahk

Allikas: Vikipeedia
Eestimaa naised 15. sajandil karusnahast keebi ja kapuutsiga ning hermeliiniga ääristatud kleidiga (raamatuillustratsioon)[1]
Hermeliinist kübar, sall ja muhv (umbes 1910. aastal)

Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitud nahk.

Karusnahka kasutatakse rõivaste, tarbe- ja dekoratiivesemete ning taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Seda saadakse küttimise või karusloomakasvatuse tulemusel ning see on parkimise lõppsaadus.

Juba renessansiajast alates oli karusnahk prestiiži sümbol ning valget hermeliini tohtis kanda vaid kuninglik sugu.[2]

19. sajandi teisel poolel kujunes karusnahast müts eestlaste seisuslikuks peakatteks.[2] Kerjus või kehvik seda ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kellele oli iseloomulik nokkmüts.[2] Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele ning tähistas elus edasi jõudnud meest.[2]

  1. ↑ Emil Brass: Aus dem Reiche der Pelze. Neue Pelzwaren-Zeitung und Kürschner-Zeitung, Berlin 1925, 859 lk.
  2. 1 2 3 4 Anne Lõugas "Hoffmann fecit", 12.04.2002, Sirp