Klusiivsus
Klusiivsus on isiku ja arvukategooriaga seotud grammatiline tunnus, mis väljendab, kas vestluse adressaat on kõnesituatsioonis teatud olukorda kaasatud või mitte. Klusiivsus on seotud mitmuse esimese isikuga (meie). On kahte sorti klusiivsust: esimesel juhul on adressaat teatud olukorda kaasatud (inklusiiv), teisel juhul adressaat olukorda ei kuulu (eksklusiiv)[1][2]. Klusiivsuse tunnust võib näha isikulistes asesõnades ja/või tegusõnas.
Inklusiiv: meie = rääkija + adressaat (+ keegi teine).
Me (koos sinuga) lähme homme õhtul kinno.
Eksklusiiv: meie = rääkija + keegi teine, aga mitte adressaat.
Me (ilma sinuta) lähme homme õhtul kinno.
Euroopa keeltes see tunnus grammatiliselt ei väljendu[3]. Samuti puudub tunnus ka eesti keeles[4], mille tõttu võib lause me lähme kinno olla kas inklusiivne või eksklusiivne. Inklusiivse tähenduse puhul on adressaat plaanidesse kaasatud, eksklusiivse puhul mitte. Keeltes, kus klusiivsus grammatiliselt ei eristu, selgub lause tähendus kontekstist või on klusiivsuse väljendamiseks muud vahendid. Näiteks eesti keeles saab täpsustuseks lisada me (koos sinuga / ilma sinuta) lähme kinno.
Klusiivsus isikulistes asesõnades
[muuda | muuda lähteteksti]Klusiivsuse tunnus võib väljenduda isikulistes asesõnades, eelkõige on see seotud mitmuse esimese isikuga meie[1][5]. Ühel juhul kuulub kuulaja plaanidesse, teisel juhul mitte. See tähendab, et on keeli, kus asesõnal meie on kaks vormi. Näiteks võib klusiivsust näha itsa keeles, kus mitmuse esimese isiku asesõnal on kaks vormi ja sellest tulenevalt ka kaks erinevat tähendust: (in)to’on markeerib eksklusiivset tähendust, (in)to’one’ex inklusiivset tähendust[2].
| Isikulised asesõnad itsa keeles[2] | ||
| Ainsus (SG) | Mitmus (PL) | |
| 1. isik | (in)ten | |
| 1. isik (eksklusiiv) | (in)to'on | |
| 1. isik (inklusiiv) | (in)to'one'ex | |
| 2. isik | (in)tech | (in)te'ex |
| 3. isik | la'ayti' | la'ayti'oo' |
On ka sellised keeli, kus mitmuse esimese isiku asesõnal on küll kaks vormi (inklusiiv + eksklusiiv), kuid üks nendest (eksklusiiv) on identne ainsuse esimese isiku asesõnaga[2]. See tähendab, et isikulisi asesõnu mina ja meie (eksklusiiv) märgib üks ja sama sõna. Selle nähtusega võib kohtuda näiteks kraho keeles, kus asesõna wa võib olla kas ainsuse või mitmuse esimese isiku asesõna[2]. See tähendab, et näiteks lause wa po pupu võib tähendada kas "ma näen põtra" või "me näeme põtra". Viimasel juhul on tegemist mitmuse esimese isiku eksklusiivse variandiga (mina + keegi teine, kuid mitte sina).
Näide kraho keelest[2]:
wa po pupu
wa po pupu
1SG/PL põder nägema
‘Ma näen põtra / me näeme põtra’
| Isikulised asesõnad kraho keeles[2] | ||
| Ainsus (SG) | Mitmus (PL) | |
| 1. isik | wa | |
| 1. isik (eksklusiiv) | wa | |
| 1. isik (inklusiiv) | cu | |
| 2. isik | ca | ca |
| 3. isik | que | que |
Klusiivsus isikulistes asesõnades maailmapildis
[muuda | muuda lähteteksti]Inklusiivse/eksklusiivse eristus on Euraasias üsna haruldane. Euroopas ja selle laiemas ümbruses ei esine seda eristust üheski keeles, lähimad näited leiduvad mõnes kaukaasia keeles. Ka Aafrikas on see eristus suhteliselt haruldane, seda esineb vaid üksikutes Sahara-tagustes keeltes. Aasias on inklusiivse/eksklusiivse eristus olemas draviidi ja munda keeltes. Euraasia mandrist väljaspool on inklusiivse/eksklusiivse eristus esindatud regulaarselt. See tuleneb peamiselt austroneesia ja Austraalias kõneldavatest keeltest. Seevastu Uus-Guinea keeltes, mis ei kuulu austroneesia (paapua) keelte hulka, on see pigem haruldane. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on ligikaudu sama palju keeli, milles esineb inklusiivse/eksklusiivse eristust, kui ka keeli, milles seda ei ole. [3]
Klusiivsus tegusõnas
[muuda | muuda lähteteksti]On ka keeli, milles klusiivsuse grammatiline tunnus väljendub tegusõnas. Näiteks on selline keel passamakodi keel, kus tegusõna tüvele eelneb eesliide ehk prefiks, mis väljendab, kas lause sisu on eksklusiivse või inklusiivse tähendusega[6]:
a. n-tíhin
1SG-omama
‘Mul on see’
b. n-tíhin-èn
eksklusiiv-omama-1PL
‘Meil (eksklusiiv) on see’
c. k-tíhin-èn
inklusiiv-omama-1PL
‘Meil (inklusiiv) on see’
Klusiivsus tegusõnas maailmapildis
[muuda | muuda lähteteksti]Inklusiivse ja eksklusiivse eristuse olemasolu tegusõnas on Aafrikas ja Euraasias haruldane ning seda on täheldatud vaid üksikjuhtudel. Seevastu Vaikse ookeani piirkonnas esineb klusiivsust tegusõnas regulaarselt, näiteks Uus-Guinea ümbruses paiknevates austroneesia keeltes. Samas Uus-Guinea mandriosa keeltes seda eristust tegusõnades ei eksisteeri. Põhja-Austraalia keeled, mis ei kuulu pama-nyunga keelte hulka, moodustavad veel ühe piirkonna, kus keeltes esineb inklusiivse/eksklusiivse eristuse morfoloogiline markeerimine tegusõnas. Klusiivsuse markeerimist tegusõnas esineb samuti nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika põliskeeltes. [6]
Klusiivsus isikulises asesõnas ja tegusõnas
[muuda | muuda lähteteksti]On keeli, kus klusiivsuse tunnus on nii isikulises asesõnas kui ka tegusõnas[6]. Seda võib näha näiteks ngiti keeles, mida illustreerivad allolevas tabelis olevad näited. Ngiti keeles on mitmuse esimese isiku asesõnad mà ja alɛ̀[6]. Kui tahetakse edasi anda ekslusiivset tähendust, on kasutusel mà, ja alɛ̀ valitakse siis, kui tahetakse edasi anda inklusiivset tähendust. Lisaks sellele toetab vastavat klusiivsust lauses ka tegusõna. Kui tegusõna tüvele liitub prefiks m-, on tegemist eksklusiivse tähendusega (mis on identne ainsuses oleva tegusõnaga). Kui tüvele liitub aga prefiks k-, on tegemist inklusiivse tähendusega.
| Klusiivsus ngiti keeles[7] | ||
| a. | ma | m-òdzɨ̀ |
| 1SG.PRON | 1-nutma | |
| 'Mina nutan.' | ||
| b. | mà | m-òdzɨ̀ |
| eksklusiiv.PRON | 1-nutma | |
| 'Meie (eksklusiiv) nutame.' | ||
| c. | alɛ̀ | k-òdzɨ̀ |
| inklusiiv.PRON | inklusiiv-nutma | |
| 'Meie (inklusiiv) nutame.' | ||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/CBO9780511801679. ISBN 978-0-521-81622-9.
- 1 2 3 4 5 6 7 Moskal, Beata (5. detsember 2018). "Excluding exclusively the exclusive: Suppletion patterns in clusivity". Glossa: a journal of general linguistics. 3 (1). DOI:10.5334/gjgl.362. ISSN 2397-1835.
- 1 2 Michael Cysouw. 2013. Inclusive/Exclusive Distinction in Independent Pronouns. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) WALS Online (v2020.4) [Data set]. Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.13950591
- ↑ Pajusalu, Renate (2007). Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ Cysouw, Michael (30. november 2005), Filimonova, Elena (toim), "Syncretisms involving clusivity", Clusivity: Typology and case studies of the inclusive–exclusive distinction, Typological Studies in Language (inglise), John Benjamins Publishing Company, lk 73–111, DOI:10.1075/tsl.63.06cys?locatt=mode:legacy, ISBN 978-90-272-2974-8
- 1 2 3 4 Michael Cysouw. 2013. Inclusive/Exclusive Distinction in Verbal Inflection. In: Dryer, Matthew S. & Haspelmath, Martin (eds.) WALS Online (v2020.4) [Data set]. Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.13950591
- ↑ Kutsch Lojenga, Constance. 1994. Ngiti: a Central Sudanic Language of Zaire. (Nilo-Saharan Linguistic Analyses and Documentation, 9.) Köln: Rüdiger Köppe.
