Kodumajanduskool

Kodumajanduskool oli 1928. aastast Eestis asutatud kutseõppeasutus, 1937. aastal kehtima hakanud kutsehariduslike õppeasutuste seadusega asutati uuelaadsed õppeasutused – kodutööstuskoolid, kus õpetati kahe aasta vältel kodundust, käsitööd ja aiandust.

Enne Esimest maailmasõda oli asutatud ja töötasid Eestis eramajapidamis- ehk kodumajanduskoolid: Võnnu kodumajanduskool (1876–1892) ja Marie Sapase (1875–1950^[1]) Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool Viljandimaal Halliste kihelkonnas Vana-Kariste vallas Vana-Kariste lähedal^[2] Liplapi talus (1910–1927^[3]) ning Mari Raamoti Sahkapuu põllutöö- ja majapidamiskool (1911–1919). Kodumajandusliku hariduse andmisega tegelesid peamiselt eraisikud ja seltsid (nt Tartu Naisselts).

1920. aastal võttis Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mille järgi oli kuueklassiline kool kohustuslik, koolikohustus pidi kestma kas 7.–16. eluaastani või algkooli lõpetamiseni. Seaduse põhjal tuli algkoolide juurde avada täiendusklassid, milles õppimine oli kohustuslik neile algkooli kursuse lõpetanutele, kes ei astunud kesk- või kutsekooli. Täiendusklassides õpetati üld- ja eriaineid (põllumajandus, kodumajandus, raamatupidamine jne). 1928. aastal nimetati kõik varem asutatud majapidamiskoolid (nt Tartu Naisseltsi Majapidamiskool) kodumajanduskoolideks^[4]

Kodumajanduskoolide ülesandeks oli ette valmistada noori maanaisi nende tulevasele elukutsele perenaisena ja emana. Kodumajanduskoolid andsid teoreetilist ja praktilist õpetust kõigis taluperenaise tehingutes. Kodumajanduskoolides õpetati elamu ja isiklikku tervishoidu, kodust haigete ravitsemist, väikelaste hoidu, kooliealiste laste kasvatust jne.^[5]. Kodumajanduskoolid olid maal üheaastase, linnas aga kaheaastase õppeajaga.

1930. aastal tegutsesid Eestis kodumajanduskoolid: Saku kodumajanduskool (asut. 1923) Saku mõisas, Harjumaal; Vasula kodumajanduskool (1924^[6]) Tartus Tartumaal; Mõdriku kodumajanduskool^[7] (1927^[8]) Mõdriku mõisas ja Rakveres Virumaal; Antsla kodumajanduskool (1928) Antslas Võrumaal; Orgita kodumajanduskool (1928) Märjamaal endises Orgita mõisahoones Läänemaal; Särevere kodumajanduskool (1929) Särevere mõisahoones Türil Järvamaal; Karja kodumajanduskool^[9] (1928) Karja mõisas/Leisil Saaremaal; Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool^[10]^[11] Keavas Harjumaal^[5].

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 1941 allutati põllumajanduslikud ja maatüübilised kodumajanduslikud õppeasutused ning osa kodutööstuskoole Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadile. Saksa okupatsiooni ajal allusid kutsehariduskoolid, sh ka kodumajanduskoolid, Eesti Omavalitsuse haridusdirektooriumile. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu taastati sõjaeelne Eesti NSV koolikorraldus. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 1945. aasta määruse põhjal allutati põllumajanduslikud tehnikumid ja põllumajanduslikku kaadrit ettevalmistavad ühe- kuni kaheaastase õppeajaga koolid Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadile. Enamus kodumajanduskoole reorganiseeriti põllumajandustehnikumideks^[12].

Vaata ka

Kodutööstuskool^[13]^[14], Kodumajanduskeskkool

Viited

↑ Marie Sapas, EE (vaadatud 02.02.2025)
↑ Oskar Mölder, Liplapi tüdrukud nägid taimede hingeelu, Sakala, 12. märts 2005
↑ Liplapi aianduskool, EE (vaadatud 02.02.2025)
↑ Ahto Kennik, Maal paiknevad kodumajanduskoolid Eesti Vabariigis 1918–1940, Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused. Köide 42, 1993, nr. 1, lk 68
1 2 Kodumajanduskoolid Eestis., Päewaleht, nr. 297, 31 oktoober 1930
↑ Vasula Kodumajanduskool 15-aastane., Uus Eesti, nr. 201, 28 juuli 1939
↑ Mõdriku Kodumajanduskool. Kirjastaja: Mõdriku Kodumajanduskool, 1934
↑ Mõdriku “pruutide koolid” on kestnud läbi aastate, Virumaa Teataja, 7. oktoober 2006
↑ Saare Karja kodumajanduskool lõpetas 26 õpilast, Eesti Sõna, nr. 300, 30 detsember 1943
↑ Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool 15-a., Uus Eesti, nr. 158, 15 juuni 1940
↑ 1925–1931 Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool ja 1931–1942 Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool
↑ 6.3.2. Kodunduskool, majapidamiskool, kodutööstuskool, tööstuskool, Eesti Ajalooarhiiv, (vaadatud 01.02.2025)
↑ Kodutööstuse- ja kodumajanduskoolid valmistavad ette perenaisi, Eesti Sõna, nr. 266, 18. november 1942
↑ Abja "pruutidekool" 10-aastane, Sakala, nr. 6, 16. jaanuar 1939

Kirjandus

Jüri Kuum, Kodumajandust 1910…1914. a. õpetanud koolide ja eriklasside paiknemine Eestis, Eesti Põllumajandusülikool, Tartu, 1997, lk 146 jj
Väino Sirk. Kodumajanduskool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Rahvusarhiiv 1999. ETERAs -

[1] Marie Sapas, EE (vaadatud 02.02.2025)

[2] Oskar Mölder, Liplapi tüdrukud nägid taimede hingeelu, Sakala, 12. märts 2005

[3] Liplapi aianduskool, EE (vaadatud 02.02.2025)

[4] Ahto Kennik, Maal paiknevad kodumajanduskoolid Eesti Vabariigis 1918–1940, Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused. Köide 42, 1993, nr. 1, lk 68

[:0-5] 1 2 Kodumajanduskoolid Eestis., Päewaleht, nr. 297, 31 oktoober 1930

[6] Vasula Kodumajanduskool 15-aastane., Uus Eesti, nr. 201, 28 juuli 1939

[7] Mõdriku Kodumajanduskool. Kirjastaja: Mõdriku Kodumajanduskool, 1934

[8] Mõdriku “pruutide koolid” on kestnud läbi aastate, Virumaa Teataja, 7. oktoober 2006

[9] Saare Karja kodumajanduskool lõpetas 26 õpilast, Eesti Sõna, nr. 300, 30 detsember 1943

[10] Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool 15-a., Uus Eesti, nr. 158, 15 juuni 1940

[11] 1925–1931 Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool ja 1931–1942 Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool

[12] 6.3.2. Kodunduskool, majapidamiskool, kodutööstuskool, tööstuskool, Eesti Ajalooarhiiv, (vaadatud 01.02.2025)

[13] Kodutööstuse- ja kodumajanduskoolid valmistavad ette perenaisi, Eesti Sõna, nr. 266, 18. november 1942

[14] Abja "pruutidekool" 10-aastane, Sakala, nr. 6, 16. jaanuar 1939

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]