Lavašš
Lavašš (armeenia լավաշ) on Armeeniast pärit lameleib,[1] mida kasutatakse Armeenia köögi põhitoiduainena. Lavašitaolist nisujahust leiba tuntakse ka Vahemere idapoolsetes regioonides, Iraanis ja teistes Kaukaasia riikides. Nimetus lavašš tuleneb arameakeelsest nimetusest lwš, mis tähendab "tainast sõtkuma".[2]
Lavaši tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Lavašid võivad olla õhukesed ja pehmed või õhukesed ja krõbedad. Mõnikord on müügil ka lameda pätsi kujuline, samuti lavaši nimetust kandev leib, kuid kõik alljärgnev käib just õhukese lavaši kohta.
Eestis müüakse paljudes suuremates toidupoodides leivatööstustes valmistatud lavašši, mis on riidetüki kombel kokku lapatud ja kilepakendisse pandud.
Koostisained
[muuda | muuda lähteteksti]Lavašitainas valmistatakse kergitusainest, nisujahust ja veest ning soovi korral lisatakse soola ja maitsetaimi.
Valmistamine
[muuda | muuda lähteteksti]Lavašitaina tegemist alustatakse traditsiooniliselt leivajuuretise valmistamisest. Tänapäeval kasutatakse üha enam ka poest ostetud pärmi. Juuretis (ehk pärm), jahu, kuum vesi ja sool segatakse ühtlaseks tainaks, mis pannakse sooja kohta kerkima. Kerkinud tainas tükeldatakse ja vormitakse 300–400-grammisteks kukliteks. Seejärel rullitakse iga kukkel õhukeseks leivaks. Mõnikord juuretist ega pärmi ei lisata, näiteks Iraanis on lavašš hapendamata.
Küpsetamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Lavašši küpsetatakse maa sisse ehitatud tandooris, mida nimetatakse Armeenias toniri'ks ning Aserbaidžaanis tandiri'ks. Nii nimetus, küpsetusahju ehitus kui ka leiva valmistamisviis sarnanevad India tanduri ja selles küpsetatavate leibade omaga. Aserbaidžaanis küpsetatakse lavašši ka kuumal plaadil.
Tavaliselt küpsetatakse korraga suur kogus lavašši. Värske lavašš on pehme, kuid kuivab õhu käes kiiresti. Kuivanud lavašš säilib kaua; enne tarvitamist piserdatakse lavašši veega ning kuumutatakse, et leib muutuks uuesti pehmeks.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Lavašši süüakse nagu igasugust leiba, kuid see võib täita ka söögiriista rolli, kui sellega ammutatakse sööginõust hautist. Lavašši keeratakse ka ümber täidise ning süüakse nagu pirukat, sageli on täidiseks grillitud liha, rohelised köögiviljad ja juust.[3]
Lavašši kasutavad Armeenia Apostliku Kiriku kirikutegelased usulise sisuga seotud toimingutel, traditsiooniliselt ka abielu sõlmisel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Alan Davidson, "The Oxford Companion to Food", Oxford University Press, lk 445, 1999, ISBN 0 19 211579 0
- Petrosian, Irina; Underwood, David,Armenian food: Fact, fiction & folklore, Bloomington, 27-32, 2006, ISBN 1-4116-9865-7
- Lavašist saab trendikaid suupisteid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lavašš |
