Lepinguline ladu
Lepinguline ladu (ingl. contract warehouse) on ladu, mis osutab laoteenuseid ühele või mitmele kliendile kirjaliku koostööleppe alusel. Lepinguline laopidaja tegutseb üldjuhul kliendi määratud tingimustel, osutades sageli lisaks tavapärastele laoteenustele erinevaid lisaväärtusteenuseid. Kui kliendil on vaja suuremahulisi laoteenuseid ja soovib, et ladu toimiks täpselt nii, nagu see talle on vajalik, on tegemist lepingulise laoga.[1]
Lepingulist laopidamist määratletakse kui avaliku lao pidamise viisi, mille puhul kliendi ja laopidaja vahel sõlmitud pikaajaline koostööleping näeb ette laopidaja poolset tegutsemist kliendi poolt täpselt määratletud tingimustel (rätsepatöö). Enamasti kaasneb lepingulise laopidamisega ühine riskide jaotamine ja kliendi informeerimine laotoimingute kvaliteedi-, tootlikkuse, efektiivsuse ja kulude tasemest.[1]
Laoteenust ostetakse pikaajalise koostöölepingu alusel, tavaliselt 3–5 aastaks. Pikaajaline leping nõuab laopidajalt sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakendamine, sildistamine, kasutusjuhendite lisamine, toodete lõplik koostamine vastavalt kliendi tellimusele jne. Sellistel puhkudel tagab leping kliendile ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse teenusepakkuja poolt. Püsisuhe lepingupartneriga annab teenusepakkujale kindluse teha investeeringuid ja kohandada protsesse kliendi soovidele vastavaks.[1]
Sageli pakuvad laoteenuste osutajad nii avalikku kui ka lepingulist laopidamist, samuti ka kombinatsiooni lepingulisest ja avalikust laopidamisest. On saanud tavapäraseks, et suured rahvusvahelised logistikakontsernid pakuvad nii avaliku kui ka lepingulise laopidamise teenust.[1]
Paljud ettevõtted kasutavad kombinatsiooni privaatlaopidamisest ja avaliku lao teenuste ostmisest. Kui ettevõttel on müügihooajal rohkem kaupa, kui oma ladu suudab seda käidelda, ostetakse lühiperioodil lisaks avaliku lao teenust. Kui müügisesoon on möödas, ei vajata enam avaliku lao teenust ja edasi tegutsetakse ainult oma laos. Privaatlaos hoitakse püsivaid kaubamahte, avaliku lao teenuste käive võib aga kõikuda arvestatavas ulatuses. Sel viisil optimeerivad mitmed ettevõtted oma laopidamise kulusid, viies need madalaimale võimalikule tasemele.[1]
Laopidamise kolme alternatiivi vahel valides peaks otsustaja suutma hinnata eri otsustega kaasnevaid riske. Avaliku ja lepingulise lao teenuste ostmisega kaasnevad tavaliselt kliendile suuremad riskid kui privaatlao pidamisega. Samal ajal võib äririsk olla mõõdukas lepingulise lao puhul, kus klient jälgib pidevalt laoteeninduse taset ja kvaliteeditaseme langemisel alla kokkulepitud piiri on valmis teenusepakkuja toimingutesse sekkuma.[1]
