Saksa slobodaa

Saksa slobodaa (vene keeles Немецкая слобода) oli linnaosa Moskva kirdeosas, Jauza paremal kaldal, tänapäeva Basmannõi rajooni territooriumil, kus elasid Moskvas viibivad välismaalased.^[1]

Saksa slobodaa piirid olid ligikaudu tänapäeva Dobroslobodskaja tänav ja Bolšoi Demidovski tänav, Spartaki tänav ja Jauza jõgi; Baumani-nimelise Moskva Riikliku Tehnikaülikooli Sokoli staadion jääb kunagise slobodaa lõunaossa.

Ajaloost

"Saksa" linnaosad tekkisid Moskvas 16. sajandil. Neid asustasid välismaalased (vene немец tuletati sõnast немой 'tumm') ja Liivi sõjas 1558–1583 vangistatud. Saksa slobodaa elanikkond kuulus Moskva Mihkli kiriku kogudusse, mille esimene pastor oli Joachim Scultetus (teenis 1575–1587), kelle kutsus Moskvasse tsaar Ivan Julm isiklikult. Tema juhtimisel ehitati linna esimene protestantlik puukirik, mis aga 1580. aastal põletati. 1600. aastal asus Moskvasse, Moskva tsaar (1598–1605) Boris Godunovi isiklikul algatusel Martinus Beer (surn. 1646/1648^[2]) (ru) koos kahe teise üliõpilasega. Godunov viis läbi läänelikke reforme, koondades Moskvasse Euroopa spetsialiste, ning püüdis edendada ka haridust. Beer arendas Moskva saksa Mihkli koguduse, mille pastor oli 1602–1605^[3] Woldemar Hüllemann, hariduselu. Ta asutas kohaliku saksa kiriku juurde Moskva esimese saksa ja ladina kooli. Beer valiti 1605. aastal sealse saksa koguduse pastoriks.

Ehkki Boriss Godunovi valitsemisajal kehtestasid Lääne-Euroopa naaberriigid (eesotsas Rootsi ja Poola-Leeduga) piiranguid spetsialistide ja strateegiliste kaupade Venemaale toimetamisele, millega soovisid takistada Moskva tsaaririigi moderniseerumist ja sõjalist tugevnemist. Rootsi sulges Liivimaa sõja käigus vallutanud Narvas (1581) venelastele otsese pääsu Läänemerele. Rootsi ja Poola rakendasid ranget kontrolli Läänemerel liikuva kaubanduse üle, et takistada strateegiliste materjalide kättesaamist. Välismaistel laevakaptenitel ja kaupmeestel oli keelatud võtta oma laevadele spetsialiste (arhitekte, arste, valureid, kullasseppi, relvameistreid), kes soovisid reisida Moskooviasse. Godunov pakkus kohale jõudnud spetsialistidele kõrget palka, maksuvabastusi ja usuvabadust, et motiveerida neid riskantset teekonda ette võtma ja asuma Moskva tsaari teenistusse. Siiski pärast Segaduste aja (1598–1613) lõppu asus Moskvasse palju välismaalasi (sh. Conrad Bussow jt.), kes teenisid õukonnas ja sõjaväes. 1640. aastatel survestas vaimulikkond tsaari piirama välismaalaste arvu Moskvas ja Aleksei I nõudis 1652. aastal kõigilt välismaalastelt kolimist Saksa slobodaasse.

Aastatel 1684–1685 ehitati Moskvasse esimene kivist luterlik Moskva Mihkli kirik, mis rajati tsaar Peeter I ja tema ema kaasabil, kes luterlastesse soosivalt suhtusid. 1672. aastal oli slobodaas kolm luteri ja kaks kalvinistide kirikut ja palju tööstusettevõtteid, sealhulgas A. Paulseni Moskva esimene siidimanufaktuur. 1701. aastal sai J.G. Gregory patendi ja monopoli avalikule apteegile. Slobodaas elasid kaupmehed, laoomanikud, ja vene armee välismaalastest ohvitserid, mõned neist tulevikus Peeter I lähikondsed, nagu Patrick Gordon ja Franz Lefort. Saksa slobodaas elas ka tsaari hilisem armuke Anna Mons.

Viited

↑ Немецкая слобода и ее жители. – Музей Басманного района
↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 155, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
↑ Hüllemann Woldemar. Moskauer lutherischer Pastor 1602–1605, nc.rusdeutsch.eu

[1] Немецкая слобода и ее жители. – Музей Басманного района

[2] Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 155, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.

[3] Hüllemann Woldemar. Moskauer lutherischer Pastor 1602–1605, nc.rusdeutsch.eu

[1]

[2]

[3]