Mine sisu juurde

Valga vald

Allikas: Vikipeedia
Valga vald


Pindala: 750 km²
Elanikke: 15 693 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
EHAKi kood: 0857[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Valga
Kaart

Valga vald on 2017. aastal moodustatud omavalitsusüksus Eestis Valga maakonnas.

Valga vallaks ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald. Ühinemisleping jõustus 22. oktoobril 2017.

Valga vallavanem on alates 5. detsembrist 2025 Mart Kase.

Valga

Tsirguliina, Õru ja Laatre

Hargla, Iigaste, Jaanikese, Kaagjärve, Kalliküla, Karula, Killinge, Kirbu, Kiviküla, Koikküla, Koiva, Koobassaare, Korijärve, Korkuna, Käärikmäe, Laanemetsa, Lepa, Londi, Lota, Lusti, Lutsu, Lüllemäe, Muhkva, Mustumetsa, Paju, Pikkjärve, Priipalu, Pugritsa, Raavitsa, Rampe, Rebasemõisa, Ringiste, Sooblase, Sooru, Supa, Tagula, Taheva, Tinu, Tsirgumäe, Tõlliste, Tõrvase, Uniküla, Valtina, Vilaski, Väheru, Väljaküla, Õlatu, Õruste

2017. aasta oktoobris valiti volikogu esimeheks Külliki Siilak ning aseesimeesteks Andres Illak ja Allain Karuse. Volikogu koosneb 27 liikmest.

2017. aasta novembrist oli vallavanem Margus Lepik ning asevallavanemateks said Viktor Mägi, Enno Kase, Kalmer Sarv ja Jüri Konrad. Vallavalitsuse liikmeteks kinnitati Mati Kikkas ja Arno Uprus.

7. veebruaril 2020 avaldas volikogu umbusaldust volikogu esimehele Külliki Siilakule ning vallavalitsuse liikmetele Viktor Mägile, Jüri Konradile, Arno Uprusele ja Mati Kikkasele. 28. veebruaril 2020 kinnitas volikogu vallavalitsuse liikmeteks Vladimir Baranovi ja Madis Grossi.

13. märtsil 2020 astus vallavalitsus tagasi. Samal päeval valiti vallavanemaks Ester Karuse ja asevallavanemateks Toomas Peterson ja Mati Kikkas ning valitsuse liikmeks Madis Gross. 27. märtsil 2020 valis volikogu asevallavanemaks Karl Kirti. Kirt astus tagasi 13. septembril 2020.

26. aprillil 2021 avaldas vallavolikogu umbusaldust vallavanemale ja teistele valitsuse liikmetele. Samal istungil valiti vallavanemaks Monika Rogenbaum (Isamaa), asevallavanemateks Meeli Tuubel (SDE), Enno Kase (Reform) ning valitsuse liikmeteks Põim Kama ja Kalev Laul. Volikogu esimeheks valiti reformierakondlane Lauri Drubinš.

Vallavanemad

[muuda | muuda lähteteksti]

Valga vallavolikogu

[muuda | muuda lähteteksti]

2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt on 25-liikmelises volikogus 5 liiget Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, Valimisliidul Meie Valga eest ja heaks ning Isamaa erakonnal. 4 liiget on Eesti Keskerakonnal ning 3 liiget Eesti Reformierakonnal ning EKREl. Koalitsiooni moodustasid valimiste järgselt Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Keskerakond ja Valimisliit Meie Valga eest ja heaks. 28. novembril 2025 toimunud esimesel istungil valiti Valga vallvolikogu esimeheks Mati Kikkas (Valimisliit Meie Valga eest ja heaks) ning aseesimeheks Andres Illak (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Valga vallavalitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

5. detsembril 2025 valis Valga vallavolikogu vallavanemaks Mart Kase (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Asevallavanemateks valiti Eero Stein (Valimisliit Valga eest ja heaks) ja Jüri Konrad (Eesti Keskerakond). Vallavalitsuse liikmeteks valiti Anastasija Kikkas (Valimisliit Valga eest ja heaks), Katre Kikkas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ning Ruth Jürgens (Eesti Keskerakond).

Vallavalitsuse korraldusega on moodustatud kogukonnakomisjon koosseisus: Komisjoni esimees: haridus-, kultuuri-, kogukonna ja noorsootöö valdkonna asevallavanem; aseesimees: kogukonna- ja koostööprojektide spetsialist Marika Muru; liikmed: Taheva piirkonna esindaja Kalev Raudsepp; Õru piirkonna esindaja Kaja Papagoi; Tõlliste piirkonna esindaja Katre Kikkas; Karula piirkonna esindaja Ene Kaas; Valga linna esindaja Ruth Jürgens; Valga Vallavolikogu poolt määratud esindaja Kalmer Sarv. Komisjoni ülesandeks on küla- ja asumiliikumise ja kogukondade koostöö soodustamine ja koordineerimine, külade ja asumite probleemide väljaselgitamine ja vastavate lahendus ettepanekute tegemine, külade ja asumite arengu võimaluste väljaselgitamine ja vastavates arendusprotsessides osalemine, külavanemate valimise ja nende töö korraldamise aluste väljatöötamine, piirkondade, kantide, asumite ja külade arendamine lähtuvalt nende eripärast, pidev koostöö avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühendustega ja kogukondade eestvedajatega.

Infrastruktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Linna ühistranspordi eest vastutab kohalik omavalitsus. 2018. aasta seisuga oli Valga vallas kohalike teede pikkus (v.a Valga linn) 236 km, millest asfalte eritud 17 km. Valga linnas oli tänavate kogupikkus 84 km. Käesolev Valga kohalike teede teehoiukava aastateks 2021–2025 on koostatud Valga Vallavalitsuse tellimusel ning seisnes põhiliselt töös „Valga valla kohalike teede ja tänavate inventariseerimine ja teehoiukava 2020–2024 koostamine" esitatud teehoiukava 2020–2024 värskendamises.

Üldplaneering

[muuda | muuda lähteteksti]

Valga valla kehtivad üldplaneeringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu plaanid levivad selliste territooriumide peale, mis ühinesid haldusterritoriaalse struktuuri muutuste tulemusena ning nende kohaliku omavalitsuse üldplaneeringud kehtivad kuni omavalitsuse (omavalitsus, mis koosneb ühinenud valladest) üldplaneeringu kinnitamiseni (vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse). Valga linna (üldplaneering kehtib 1. juunist 2007. a) ning Taheva(üldplaneering kehtib 02.06.2008. a), Karula (üldplaneering kehtib 01.05.2008. a), Tõlliste ( üldplaneering kehtib 20.07.2006. a) ja Õru (üldplaneering kehtib 19.07.2006. a) valdade üldplaneeringud kehtivad ainult Valga valla üldplaneeringu koostamiseni. Valga valla planeeringute juhtivspetsialistiks on Lenna Hingla (12.11.2021 andmetel).

Valga valla kehtivad detailplaneeringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Valga valla detailplaneeringud toimuvad Lenna Hingla juhendamisel (12.11.2021 andmetel).

Hoonestusõiguse konkursi pakkumiskutse

[muuda | muuda lähteteksti]

Aeg-ajalt kuulutab Valga Vallavalitsus välja hoonestusõiguse konkursi Valga linnas.

Maa ja keskkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmemajandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada oma vallas või linnas muuhulgas ka jäätmehooldust. Igasuguse tarbimisega kaasneb rohkemal või vähemal määral prügi teke. Valga valla jäätmemajandust reguleerib jäätmehoolduseeskiri. Toimub korraldatud jäätmevedu kodumajapidamistest ning jäätmete sorteerimise lihtsustamiseks on avalikku ruumi paigutatud kogumiskonteinerid. Toimub ka ohtlike jäätmete vastuvõtt. Jäätmeid kogutakse Valga jäätmejaamas.

Valga Vallavolikogu võttis 24.09.2021 istungil vastu määruse "Heakorraeeskiri ja koormise kehtestamine", millega kehtestatakse heakorra nõuded ja koormis kinnistute kasutajate suhtes Valga vallas. Määruse eesmärgiks on koosmõjus teiste õigusaktidega tagada valla territooriumil puhtus ja heakord.

Projektid ja programmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Vallavalitsus osaleb taotlusvoorudes ja on saanud toetust mitme valdkonna arendamiseks. Käimas on nii sotsiaal-, haridus-, spordi- kui ka noorsoovaldkonna projekte.

Valgamaa Partnerluskogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Leader meetme toel on rajatud maapiirkondadesse avalikuks kasutuseks mängu- ja spordiväljakuid ning soetatud vahendeid vabaaja veetmise võimaluste rikastamiseks.

Euroopa territoriaalse koostöö programmidest rahastatud projektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Vallavalitsus on partneriks ka mitmetes Euroopa territoriaalse koostöö programmide poolt rahastatud projektides. Perioodi 2014–2020 programmid jagunevad piiriülese koostöö, piirkondadevahelise koostöö ning riikidevahelise koostöö programmideks.

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut heanaaberliku koostöö kaudu ning pakkuda programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Nimetatud programmi raames tehakse edukalt koostööd nii Valka linna kui ka Vidzeme Turismiassotsiatsiooniga.

Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm

[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm toetab integreeritud territoriaalset arengut ning koostööd innovaatilisema, paremini ligipääsetavama ja jätkusuutlikuma Läänemere piirkonna nimel. Programm keskendub koostöötegevustele ning riikidevahelise mõjuga investeeringutele, mis parendavad piirkonna territoriaalset potentsiaali ning vähendavad sotsiaalmajanduslikke erinevusi Euroopa lääne- ja idapoolsete alade vahel. Programmi raames on Valga valla peamiseks koostööpartneriks Vidzeme planeerimisregioon.

Erasmus+ programm

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks Rahandusministeeriumi koordineeritavatele territoriaalse koostöö programmidele on Valga vald osalenud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu projektides ning Erasmus+ programmis.

  • Valga linnas Kesk 19 asuva ajaloolise puithoone restaureerimine
  • Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme rakendamine Valga vallas
  • Jaanikese motokompleksi arendamise II etapp
  • Jaanikese motokompleksi arendamise I etapp
  • Keskkonnateadlikkuse festival
  • Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala uuendamine ja arendamine
  • Space4People
  • GoSmart
  • Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise projekt
  • Valga valla kogukonna võrgustiku arendamine
  • Karula ja Tõlliste piirkonna noorte tegevusvõimaluste parendamine tehniliste vahendite soetamisega
  • Tõlliste piirkonna liikumisvõimaluste mitmekesistamine
  • Euroopa Liit (Europe Direct)
  • Erasmus+
  • Valga linna tööstus- ja ettevõtlusalade avaliku tugitaristu kaasajastamine
  • Valga Priimetsa Kooli renoveerimine
  • Tööturul osalemist soodustavate hoolekandeteenuste osutamine Valga vallas
  • Avatud valitsemise tegevuskava koostamine Valga vallas
  • Tervist ja heaolu toetavad tegevused
  • Tõlliste piirkonna elanikele uute sportlike vaba aja veetmise võimaluste loomine
  • Green Railway
  • ENTK koostöögrupp
  • TENTacle
  • Karula valla Lüllemäe mänguväljak-virgestusala
  • Tõlliste noortekeskuse renoveerimine
  • Valgamaa mitte-eestlaste konkurentsivõime
  • EPICURO
  • Lüllemäe Põhikooli võimla rekonstrueerimine
  • Valga vanalinna rekonstrueerimine
  • Võtmepädevus
  • Tõlliste noortekeskuse uued tegevusvõimalused
  • Valga-Valka Mobility
  • Mürakaart
  • Valgamaa kohalike omavalitsuste ringmajanduse võimekuse ja eesmärkide audit
  • Valga linna lasteaia Walko rekonstrueerimine
  • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel maastikupilti kahjustavate ehitiste lammutamine
  • Õpime kõndides. Sport kui õuesõppe viis

Valga vallas tegutseb neli põhikooli, üks keskkool, kaugõppegümnaasium ning üks lasteaed-algkool.

Valga vallas tegutseb viis noortekeskust. Neist üks Valga linnas ja teised piirkondlikes keskustes. Valga noorte tegemisi kajastab Valgamaa Noorteportaal TANKLA.

Arengukava ja eelarvestrateegia

[muuda | muuda lähteteksti]

Valga valla arengukava 2021–2035 on kinnitatud Valga Vallavolikogu 18. detsembri 2020 otsusega nr 119.

Valga valla eelarvestrateegia 2021–2025 on kinnitatud Valga Vallavolikogu 18. detsembri 2020 otsusega nr 120.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]