Ásodat- ja skuvlaáiggit soitet vel váivvidit máŋgasiid. Sámiid psykososiála doarjaga ovttadat Uvja ordne vahkuloahpas deaivvadeami Anáris Vasatokkas, gos olbmot sáhttet muittašit ovttas ásodat- ja skuvlaáiggiid sihke oažžut veardásašdoarjaga earáiguin, geat leat vásihan seammá.
Uvjja jođiheaddji Heidi Eriksen muitala, ahte deaivvadeapmái sáhttet oassálastit buohkat, geat dovdet ahte dát ášši guoskkaha sin. Dat leat daidda, geat leat ieža vázzán ásodatskuvlla, leamašan ásodagas, muhto maiddái dat, geat leat beassan ruovttus vázzit skuvlla, go skuvlabiras leamašan oktasaš.
– Ja de maiddái nuorat olbmuide. Mii oaidnit, ahte sidjiide maiddái čuhcet iežaset vánhemiid vásáhusat ja háliidit daid áddet buorebut, dadjá Eriksen.
Uvja lea doaibman psykososiálalaš doarjjan go Sámiid duohtavuohta- ja soabadallankommišuvdna lea dahkan gullamiid. Gullamiin leat boahtán ovdan earret eará rašes vásáhusat skuvla- ja ásodatáiggis.
– Doppe leat máŋggalágan bealit sihke buriid beliid ja ceavzima ja nanosmuvvama, muhto hirbmat olu maiddái daid rašes áššiid. Buohkaidehan dat ii leamaš traumáhtalaš vásáhus, muhto hui máŋgasiidda dat leamaš, muitala Eriksen.
Vahkuloahpa áigge leage vejolaš deaivvadit maid Sámiid duohtavuohta- ja soabadallankommišuvnnain.
Nuvttá idjadeapmi, borramuš ja sáhttu
Olbmuin lea vejolašvuohta idjadit Vasatokkas Rivdolis dahje finadit dušše ovtta beaivvi. Dan lassin doppe leat fállun nuvttá borramušat. Guhkkeleappos boahtti olbmuide lea joba ordnejuvvon sáhttu Vasatokkai.
– Olbmuin lea boahtán sávaldat, ahte livčče somá deaivvadit ja muittašit. Miihan leat ordnen jo ovtta deaivvadeami Čeavetjávrris álgogease ja doppe máhcahat lei ahte ságastallan lei menddo oanehaš go lei beare ovtta beaivve dáhpáhus.
Deaivvadeapmi álgá jo bearjadaga geahppasut dáhpáhusain ja ovttastallamiin. Lávvardaga dasto čájehuvvo filbma ja lea ságastallan. Vahkuloahppa ii goittot leat várrejuvvon oalát doložiid muittašeapmái, muhto doppe lea vejolašvuohta maid beassat vaikko ruvvejeaddji dikšui.
Maŋŋebárgga rádjái ledje sullii 40:s almmuhan, muhto Uvjii sáhttá ain váldit oktavuođa jus háliida oassálastit deaivvadeapmái.
Ásodat- ja skuvlaáiggit guđđe háviid
Sođiid maŋŋá 1940-logu rájes boaittobeale guovlluid mánát gárte guođđit ruovttuideaset ja fárret ásodahkii vázzit skuvlla, nu maiddái sámemánát. Sii fertejedje jo 6–7-jahkásažžan ássat máŋggaid mánotbajiid, muhtimat joba olles dálvvi badjel, ásodagain guhkkin eret ruovttus.
Lossadin dan dagai vel dat, go ásodat- ja skuvlamáilmmi lei vierisgielat, doppe dávjá dušše suomastedje. Sámegiela hállamis joba ráŋggáštedje fysalaččat. Dat dagahii, ahte máŋgasat heite sámásteames eaige sirdán sámegiela mánáide.
Minna Rasmus dutkkai 2000–logus pro gradu -barggustis sápmelaččaid ásodatvásáhusaid. Son gávnnahii dutkamušastis, ahte mánát vásihedje máŋggalágan veahkaválddi ásodagas: mielalaš givssideapmi, fysalaš givssideapmi ja maiddái seksuála viehkaválddi. Rasmus dutkanbarggus boahtá ovdan maid, ahte nuortalaččat leat vásihan guovttegeardásaš soardima sápmelaččaid ja suopmelaččaid bealis.
