Sámi oahpahusguovddážis (SOG) Anáris sáhttet gártat čavget burssabáttiid go stáhtanjunnošat mearridit seastindoaimmaid birra. Skuvlla rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen muitala, ahte skuvllas leat juo muhtin seastindoaimmaid gártan dahkat, muhto dál soaitá leat nu, ahte seastit galgá ain eanet.
Skuvllas leat ráhkkanan seastit, muhto dilli dagaha maiddái fuola.
– Mis lea mannan áibbas bures, muhto dieđusge mii galgat váldit vuhtii olles áigge makkár boahttevuohta lea ja maiddái smiehttat dan min doaimma dan bokte, muitala SOG rektor Eeva-Liisa Rasmus Moilanen.
Suoma ráđđehus álggaha boahtte vahku álggus ráđđádallamiid jagiid 2026–2027 bušeahtas. Ruhtadoalloministtar, vuođđosuopmelaččaid Riikka Purra buvttii álgovahkus ovdan evttohusa, gos son álggášii čuohppat vai dárbbašlaš seasttut boađášedje.
Oktan evttohussan lei Oahpahusráđđehusa heaittiheapmi ja dan seailu doaimmaid sirdin oahpahus- ja kulturministeriijai jagis 2027.
Sámi oahpahusguovddáš gullá maiddái Oahpahusráđđehusa vuollái. Dál lea vel váttis diehtit, mo ášši sáhtášii váikkuhit, muhto lea čielggas, ahte váikkuhusat das livčče.
Oahpahusráđđehusas dehálaš rolla
Sámi oahpahusguovddážis lea iežas láhka, mii sihkkarastá skuvlla seailuma. Rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen goittot sávvá, ahte Oahpahusráđđehusa ii dárbbašivčče heaittihit, dasgo das lea dehálaš rolla sin skuvlla doaibmamii.
– Oahpahusráđđehusa nana bealli lea dat, ahte sii dovdet bures min oahppolágádusa ja sámekultuvrra earenomášvuođaid.
Ruhtadoalloministeriija čuohppanlisttus lea mielde maiddái evttohus geahpedit oahpahus- ja kulturministeriija ruhtadeami 35 miljovnna euroin jagiin 2026–2027. Ruhtadeami evttohit geahpedit kultuvrra ja dáidaga surggiid stáhtadoarjagiin.
Oahpahus- ja kulturministeriija doarjagiid čuohppan ii goittot vealttekeahttá váikkut Sámi oahpahusguovddážii.
– Mun jáhkán, ahte dat doarjagat maid áigot čuohppat, eai boađášii goittotge midjiide, lohká Rasmus-Moilanen.
Mannan jahki leamašan lossat máŋggaide stáhta doarjagiin ceavzi fitnodagaide ja ásahusaide. Ruđa ferte seastit, ja olu seastindoaimmat leat deaivan nuppi dási skuvlejumiide.
Jahki dassái bođii fápmui láhka rávesolbmuid skuvlendoarjagiid heaittiheamis. Rasmus-Moilanen ii oainne, ahte das livčče dán rádjái leamašan váikkuhus SOG oahppiid mearrái. Seamma láhkai ohcet ain oahppolinjjáide.