Outi Paltto lea vásihan man olu heahpat lea iešsorbmemiid birra hállamis, ja eandalit dat oidno sápmelaččaid gaskavuođas. Dan heahpada son háliida geahpedit go hállá rahpasit iežas vásáhusaid birra.
Paltto lea bajásšaddan Gáregasnjárggas. Son lea vásihan iežas lagaš olbmo iešsorbmema ja geahččalan maiddái ieš iežas heakka váldit guktii eallimis áigge. Dál son oassálastá dáhpáhusaide vásáhusáššedovdin.
Son oaidná iežas vásáhusaid birra hállama buoremus vuohkin geahpedit heahpanaddama fáttá birrasis.
– Ii dárbbaš leat go okta olmmoš gii hállá. Dalle oidnet earátge, ahte go son sáhttá hállat dan birra, manin in sáhtášii munge.
Olmmoš, geas leat iešsorbmenjurdagat dahje gii lea vásihan lagaš olbmo iešsorbmema, ii vealttakeahttá veaje ieš ohcat alcces veahki. Paltto jáhkká dalle livčče erenomáš dehálaš, ahte bálddas livčče muhtin, gii sáhttá veahkehit dan proseassas.
– Sáhttá fitnat hálešteamen, lihkadit dahje juoidá bargat. Ii galgga guođđit dan olbmo áibbas okto.
Lagaš olbmo jápmin dagaha álo olu dovdduid. Dilli lea vearrát, juos olmmoš lea ieš iežas heakka váldán. Dalle lea dehálaš doarjut lagaš olbmuid iige guođđit sin okto buncut iežaset jurdagiiguin.
Álo ii dárbbaš hállat justa dan dáhpáhusa birra, muhto dovdduid birra hállange veahkeha. Dovddut sáhttet leat máŋggaláganat.
– Vašši lea okta, mii boahtá varra juohkehažžii, ahte manin son barggai nie, lohká Paltto.
Son lea vávján, ahte dávjá heitet hállamis iežas sorbmen olbmo birra ja son dihtoláhkai vajálduvvá. Dat lasiha maiddái lagaš olbmuid noađi ja heahpada.
– Váikko gii nu livčče sorbmen iežas, de su birra oažžu háleštit, son lei lihkká buorre olmmoš, lohká Paltto
Deháleamos lea guldalit ja gullat dupmekeahttá
Dan maŋŋá go Outi Paltto geahččalii iežas heakka váldit ledje sus máŋggalágan deaivvadeamit olbmuiguin. Muhtumat háliidedje veahkehit ja divvut su.
– Máŋgii olbmot smihttet, ahte moson su galggašii divvut ja gosa su ferte sáddet dikšui.
Paltto goit ii dovdda, ahte son livčče dárbbašan divvuma dahje buoridahttima. Son dárbbašii, ahte gii nu guldalivčče ja deaivvašii su olmmožin. Dehálaš lei beassat hállat almmá ahte galggašii heahpanit iežas vásáhusaid.
– Ii dárbbaš álo lohkatge maidige. Sáhttá leat beare jaska ja guldalit. Ii dárbbaš álo gávdnatge daid rivttes sániid.
Iežas váttis vásáhusaid birra hállan ii leat álo álki. Dalle gártá máhccat daid váttis áiggiide ja muittašit mo dalle orui, muitala Paltto. Son lea goit álo leamašan dakkár olmmoš, gii liiko háleštit.
– Dat heahpat ii leat mu. Mun in in galgga gurput dan daningo giidnu eará lea dan munnje addán.
Humor lea maiddái stuorra oassi Paltto eallimis. Dat veahkeha su gieđahallat váttisge áššiid ja dan bokte nagoda juohkit iežas jurdagiid.
Paltto lea fuomášan, ahte olbmot leat álgán maŋimuš jagiid áigge doaladuvvat buorebut iešsorbmemiid birra hállamii eaige hirpmástuva šat nu sakka go váttis fáttát bohtet ovdan. Spiehkastagatge leat.
– Álo gávdnojit olbmot, geat hirpmástuvvet ja smihttet ahte dainna lea ohcamen dušše fuopmášumi, muitala Paltto.
Iešsorbmenjurdagiid birra jearran ii lasit iešsorbmema riskka
Dehálaš oassi iešsorbmemiid easttadeamis lea fuomášit iešsorbmenjurdagiid doarvái árrat amas olmmoš báhcit jurdagiiguin okto. Sámi psykososiála doarjaga ovttadat Uvjja bargi Lahja Eriksen ávžžuha jearrat njuolga, juos navdá, ahte nuppis sáhttet leat iešsorbmenjurdagat.
– Dat ii lasit iešsorbmenriskka jos jearrá. Go olmmoš muitala, de galgá duostat guldalit ja juos lea akuhta dilli de ii galgga guođđit olbmo okto, muitala Eriksen.
Juos dus leat iešvahágahttimii dahje iešsorbmemii laktáseaddji jurdagat, de sáhtát váldit árgabeivviid oktavuođa Uvjjain.
Dasa lassin lea vejolaš Suomas riŋget birra jándora suomagielat Mieli ry kriisatelefovdnii. 12–29 jahkásaš nuoraide oaivvilduvvon Sekasin-chat bálvala maiddái juohke beaivve.
Norgga dárogielat birrajándora kriisatelefovdnii sáhttá riŋget maiddái olgoriikkas. Akuhta heahtedilis galgá riŋget heahtenummirii 112.
