Sápmi

Piia Juuso deavdá táŋkka ránnjáriikkas Ruoŧas – Norgga ja Suoma gaskkas fas eai mearkkašahtti haddeerohusat

Dál Ruoŧas lea sullii 30 sentte hálbbit bensinlihtter, go Suomas. Norggas, Deanu šalddis ássi mielas dál ii leat veara vuolgit Supmii táŋket.

Kuvassa nainen katsoo kameraan. Hänellä on huivi kaulassaan. Kuvan oikeassa laidassa näkyy auton tankkausta.
Gárasavvonlaš Piia Juuso táŋke vahkkosaččat biilla Ruoŧas. Su mielas Suomasge galggašii dahkat juoidá, vai haddi niedjá, dego Ruoŧas.

Gárasavvonlaš Piia Juuso láve deavdit iežas biilla táŋkka Ruoŧa bealde Gárasavvonis, go doppe dat lea hálbbit go Suomas.

Miessemánus doppe sáhttá leat ain hálbbit boaldámuš go Suomas. Ruoŧŧa pláne geahpedit boaldámušaid vearuhusa danin go oljju haddi loktana. Boaldámušaid vearuhusa áigot Ruoŧas geahpedit miessemánu álggus gitta čakčamánu lohppii.

Maŋimuš beivviin Juuso ii leat fitnan geahččamin hattiid muhto mannan vahkus finai deavdimen bensiinna táŋkii.

– Erohus láve leahkit sullii 30 sentte. Mun mannen mannan vahkus dieppe. Dalle lei vehá badjel 18 Ruoŧa ruvnnu. Ovdal leamašan sullii 15 ruvnnu.

Suomas ráđđehusas leat sierraoaivilat das, maid galgá bargat divron boaldámušaid hattiide. Stáhtaministtar Petteri Orpo muitala, ahte ráđđehus gieđahallá ášši dán vahkus.

Juuso mielas Suopma galggašii bargat juoidá.

– Galggašii dieđusge, juste seamma láhkai go Ruoŧas. Ferte vehá geahččat, gal Suomas leamašan nu guhká hattit badjin, dadjá Juuso.

Norggas ja Suomas ii nu stuorra erohus hattiin

Juhán Niillas Wigelius ássá Deanu šalddis ja čuovvu beaivválaččat boaldámušaid hattiid.

– Máŋgii beaivái vuoján meattá ja oainnán daid hattiid. Go de lea hálbbimus, dalle mun deavddán. Dathan rivdet dat hattit máŋgii jándorii, čilge Wigelius.

Deanu šalddis Supmii, Njuorggámii lea dušše moattelogi kilomehtera mátki. Go vuojesta mohki Suomas, geahččá gal doppege hattiid.

– Ii dat leat orron doppe hálbbit dál.

Tummiin vaatteisiin pukeutunut mies seisoo huoltoaseman hintakyltin edessä.
Wigelius bargá lahka bensinstašuvnna ja oaidná dávjá hattiid. Gaskavahku diesel mávssii Deanu šalddis 27,56 Norgga ruvnnu.

Suomas vuossárgga diesel mávssii báikkuid 2,5 euro lihtteris. Vuossárgga Norggas diesel mávssii báikkuid juobe 30 ruvnnu lihtteris, nappo sullii 2,6 euro.

Euro kursa váikkuha dasa gos Wigelius táŋke.

– Dan ferte čuovvut mielde. Dathan maid sáhttá hui johtilit rievdat. Dan gal maid dieđusge čuovun ja rehkenasttán, ahte leago gánnáhahtti deavdit táŋkka Njuorggámis.

Wigelius lea dál jo ráddjen vuodjima.

– Go badjelaš 25 ruvnnu máksigođii lihtteris, de gal álggii leat mu mielas measta olu, dadjá Wigelius.

Norgga tuollárat ráhkkanan Ruoŧa geahpeduvvon vearuhussii

Go Ruoŧas áigot geahpedit boaldámušaid vearuhusa, de Norggas tuollárat ráhkkanit dasa, ahte olbmot soitet álgit fievrredit suoli boaldámušaid Ruoŧas Norgii.

Boaldámušaid hattis leat stuorra erohusat Norgga ja Ruoŧa gaskkas, juobe logi ruvnnu lihtteris, muitala NRK.

Dan maŋŋá go USA ja Israel leaba fallehan Iranii, leat boaldámušat divron. Yle muitala 30 sentte divruma dagahit biilavuoddjái jagis gaskamearálaččat 270 euro lassigolu.